Väikse nartsu päevik

Väike narts (loe: mina) astub taaskord toauksest sisse. On hommik, lapsed on vastavalt värvikoodidele riidesse pantud, suud puhtad, patsid peas. Eeskujulikud. Ja siis olen mina. Riietel on tunda veel kerget grillkana lõhna aga mitte selveri soojaleti grillkana vaid sedalaadi grillkana kes mängib tulega ja läheb põlema. Käe otsas ripub toidukott kahe külmaks läinud pannkoogiga, sest see oli ainuke mis eelmisest valvest alles jäi. Ripsmedush hoiab end veel kolme ripsmekarva küljes elu eest kinni, ülejäänud sellest on kenasti silma alla laiali määritud. Juuksed on küll kõrvataha silutud kuid iga vilunud silm suudab tuvastada,et neid pole 24h kammitud. Põsed õhetavad, osaliselt sellepärast et ma tulin just saunast, kus hunnik libedaid purjus härrasmehi oli maha kukkunud ega saanud enam püsti, teisalt ilmselt ka sellepärast,et olin töölt koju toonud ka kodulooma – 39 kraadise palaviku. Väike narts viskub diivanile ja sulandub sellega ühte.

Kahjuks ei suuda must narts jääda mustal diivanil märkamatuks. Terve kari eeskujulikke tormab minu poole. Neil ei ole grillkana lõhna, määrdunud silmi ega palavikku. Tegelikult neid ei huvita ka see,et mina haisen ja kuuman. Kordamööda esitavad nad kaebusi üksteise peale, riigikorrale ning külmkapi kehvale seisule. Püüan igat kaebust poliitiliselt korrektselt lahendada kuid iga lahendus kaasab endaga kaotaja poole väljakannatamatu kisa. Kui hing on puhtaks räägitud ja igaüks on saanud veidi karjuda hakkab kohalik akrobaatika. See on selline lepitusakrobaatika kus kõik kolm last on taaskord sõbrad ja suudavad üksteisi toetades ema otsas hüpata. Proovin küll vahepeal diivanilt mõmiseda, et ema puhkab kuid akrobaatika on alati ülem ema mõminast. Sellesse suhtutakse kirega ja väike mõmin ei suuda programmi katkestada.

Lõunaks on ka kolme karva otsas rippuv ripsmedush alla vandunud ja juuksetuust on end vabastanud patsikummi haardest.Väike narts on digimuutunud nukitsameheks. Näljaseks januseks nukitsameheks. Kuna keel kleepub suulae külge kinni üritan seada sammud köögi poole. See ei jää aga kolmele eeskujulikule märkamatuks. Igasugune aktiivsuse tõus tähendab ju seda,et ema enam ei puhka ja aeg on sisse anda tellimusi lõunasöögile ning päevasele programmile. Ka eeskujulikud on digimuutunud. Ühel neist voolab tatt poolde põske, teisel voolab tati asemel shokolaad, mida ta mugavalt diivani alt leidis, kolmas on püksteta, sest et piim.. piim on süüdi. Murran läbi eeskujulike kööki,et võtta klaas vett. Sama soov tekib korraga ka kahel lapsel kolmest. Kolmas ja kõige väiksem ripub lihtsalt jala otsas ja vingub. Pilt kisub vägisi ringi käima kuid eeskujulikud ei kannata. Nad tahavad ka vett. Samast klaasist kus mina ning sama temperatuuriga. Üks eeskujulik kaotas joomise käigus oma pluusi, sest et vesi… vesi on süüdi.

Rooman tagasi voodisse ja üritan magada kuid maja oleks vallutanud juskui metsik ahvikari. Kuulen eemal kuidas üks eeskujulik üritab ohkides mulle jalgratast kaissu venitada. Kaalutlen valikuid. Kas keelata ja tegeleda hüsteeritseva abistajaga või alluda ja magada jalgrattaga. Avan silmad ja väike tatinire voolab mööda jalgratast alla. Ka majja on vaikus saabunud. Mikrofon oli läinud naabri juurde mängima ning Porgand magab keset põrandat, kõige pisem vedeleb risti üle minu ja ka tema tatinire on jalgratast kaunistamas. Kuna enesetunne on peale kerget uinakut mõnevõrra paranenud otsustan minna vanni, et korrigeerida oma nartsa seisundit. Minu õnn jäi lühikeseks kuna Porgand oli vahepeal ärganud ja soovis tulla mind wcpoti harjaga pesema. Karjatasin.  See ajas omakorda üles ratta otsas magava beebi. Ka Porgand solvus,et ma tema pesemiskatseid nii aktiivselt tõrjusin. Kisa oli taaskord maja vallutanud. Minu õnneks avanes aga välisuks ja sisse astus jumal ise (loe: laste isa) kes kisavad eeskujulikud kokku korjas ja mind lõpuks piinadest vabastas. Roomasin tagasi oma koopasse ja sulgesin ukse. Siin maailmas pole olemas midagi paremat kui ukselukk…

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.

1 Response to Väikse nartsu päevik

  1. Hiie says:

    Tere!
    Lugesin terve blogi algusest lõpuni läbi. Väga hästi kirjutatud ja väga humoorikas! Loodan, et postitusi tuleb veel ja veel.
    Palju jõudu ja jaksu pere kasvatamisel ning tugevat närvi igasuguste “päris eestlastega” suhtlemisel.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s