Tsoonidest

Meil kõigil on oma lemmik kohad, nurgad ja praod. Minule meeldib näiteks oma sinise diivani vasak nurk. Umbes 10 cm kassi lemmikkohast paremal. Varem laiutasin ma ka kassitsoonis. Siis kui ma veel noor ja ülbe olin. Nüüd on see tsoon juba liiga karvane,et sinna istudes tundub justkui oleks keegi mu pepule salli kudunud. Olen loobunud ja leppinud uue diivani jaotus korraldusega.

Voodi jaotuses olen märksa vabam. Tavaliselt hõivan oma voodi parema nurga. Kuigi vahel, kui seal ees magab juba  roheline hobune, pusle, hunnik raamatuid või mõmmi olen ma sunnitud end vasakusse nurka pressima. Just nimelt pressima. Tavaliselt selleks ajaks kui ma voodisse jõuan on mul juba üsna ükskõik, kelle ma sealt eest leian aga umbes 02.00 paiku viskan üleliigsed külalised üle parda. Enamasti on see tingitud sellest,et mul on oma 160 cm suurusest voodist kasutada ainult 20 cm. Pikapeale hakkab närvidele käima.

Seega on ju ainult loomulik,et ka koolis on mul  suures lillas auditooriumis numbriga 011 üks väike lilla tool, mis on täpselt minu tagumiku järgi ära disainitud. Ma olen seda kumerust sinna tooli poroloni voolinud vähemalt 150 tundi. Ikka ja uuesti seal istunud, siplenud, vingunud, virisenud ja mõnel üksikul juhul isegi maganud. Seega tundub see üsna loomulik,et ma istusin seal ka seekord. Käes pastakas, mida ma niiväga tegelikult käes ei tahtnudki hoida ja ees laual tagurpidi keeratud paberileht mida ma tegelikult seal üldse näha ei tahtnud. Oli aeg kirjutada oma 28s töö sel õppeaastal. Lauanurgale kritseldatud  lause ” Die school” ei saanud enam rohkem põhjapanevam olla.

Mul oli siiber aga mul polnud valikut. Ma olin süsteemis kinni ja  süsteem ei tunne halastust. Teda ei huvita minu mõjuvad põhjused stiilis ma ei jõudnud õppida, kuna ma pidin 12 h kätt ühes asendis hoidma. Vastasel juhul sain sõimata. Või mul ei olnud mahti teie konspektiga tutvuda, sest minu arvuti glasuuriti jogurtiga ja ma veetsin ülejäänud õhtu jänksi jogurtijooki maha kraapides. Tema on süsteem ja süsteem ütleb “sa kas kirjutad või lendad minema”. Ja ma kirjutasin.. Sest see 28s oli minu selle õppeaasta viimane.

Kuid see ei tähenda,et nüüd avanevad taevavärvad ja väikesed vaevatud nägudega rohelised õehakatised saaksid joosta päiksepaistelisel aasal, noppida lilli ja kepselda noore lapse kombel üle jõgede ja mägede lauldes Gaudeamust (Endiselt igakord kui ma kuulen sõna gaudeamus hakkab 30 liikmeline meeskoor mul peas laulma).

Nüüd on aeg väikestel rohelisel õehakatistel tõmmata selga oma kittel ja hõivata taaskord kliinikumi pikad koridorid tuues neile segadust, küsimusi ja palju kukalt kratsivaid momente.

Lisaks igapäevastele toimingutele nagu kanüülimine, süstimine, uurimine, nõustamine,ravimine, toetamine pean ma sel aastal olema ka spioon. Kirjutada on vaja 3 umbes 40 leheküljelist eksamitööd. Enamus sellest on aga detailne kirjeldus kellegi isiklikut elust. Rõhk sõnal DETAILNE ja ISIKLIK.

Ja see spioonindus on kohati isegi raskem kui kõik need 28 tööd. Sest see on delikaatne, varjatud ja suuremalt jaolt saladus.  Sa pead nägema asju, mida sulle ei näidata ja lugema sõnades välja seda, mida sulle ei öelda.

On asju, millele vastuste leidmine ei kujuta endast mingisugust probleemi. Nagu näiteks sugu, vanus,amet, perekonnaseis, lapsed. Need on kõigile nähtaval. Nendest ei kardeta rääkida. Neid ei karda ma ka küsida.

Aga on asju, mille väljauurimine võib kujuneda üsna…huvitavaks…. Võtame näiteks eritamisega seotu. Selle kohta on võimatu küsida nii,et ei jääks mulje justkui see oleks minu perverssne meelelahutus.

” Kõht käib läbi?”

” Jaa..”

” Mis värvi on?”

” Palju tuleb?”

“Mitu liitrit te tavaliselt pissite?”

” Milline välja näeb?”

” Mis värvi pissi on? Lõhnab ka?”

“Näita mulle kaaaaaaaaaaaaa!!”

Siis on küsimused, mille kohta ma isegi ei oska küsida. Näiteks hingelised vajadused. See on oma olemuselt juba üsna lai mõiste. Mõni vajab religiooni, mõni perekonda, mõni seda,et keegi tema kätt hoiaks.

Üks variant oleks muidugi  poetada öökapile Piibel ja siis eemal kardinate vahelt piiluda,et kas võtab kätte. Kui ei võta siis asendada see näiteks Koraaniga. Seejärel “Tervendaja”  ja teha seda niikaua, kuni leidub midagi mille vastu patsient huvi tunneb. Seejärel karata kardina tagant välja ja pliiatsit vibutades karjuda “Ahaaa te olete hindu jah!!”

See oleks üks variant. Teine variant oleks küsida. ” Mis on teie hingelised vajadused?”

Küsimus, millele isegi Einstein ei oskaks vastata. Kuidas siis mina, roheline õehakatis peaks oskama selle kohta küsida?

Teine suur väljakutse spiooninduses on suremine. Üsna isiklik sündmus. Varjatud. Kõik teavad,et nad surevad aga keegi ei räägi sellest. Sellest rääkimine tähendab,et see on lähedal. Või seda,et üks praktikant tahab JÄLLE oma eksamitööd teha.

Kujutan vaimusilmas ette.

Patsient palatis. Väike vigastus jalal. Sööb võileiba.

Liibun oma siniste pükste välkudes ruumi sisse. Käes hunnik pabereid, ees naeratus. Klõpsutan pastakat.
” Vabandust!”

Patsient neelatab ja jääb  kuulama

” Kas te olete mõelnud, kuidas te sooviksite et Teid maetakse?”

” Kas te tahaksite,et keegi oleks teie juures, kui te surete?”

” Kas te usute elusse peale surma?”

” Kas te kardate surra?”

Olen enam kui veendunud,et see võileib jääb söömata…

 

Meil kõigil on oma lemmikkohtad, nurgad ja praod. On kohti kus ollakse koguaeg ja on kohti kuhu ei minda, sest see on kellegi teise isiklik tsoon. Samas on ka kohti, kus meil on lihtsal ebamugav olla… Näiteks vesteldes oma väljaheidetest.

 

…………………………………………………………………………………………………………………………………………….

 

Sidenote:

Vahepeal oleks tore kuulda, kes seda ka reaalselt loeb.🙂 No comments, no likes,its quiet in here….

 

 

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.

One Response to Tsoonidest

  1. Juba poole teksti peale jõudes mõtlesin, et siia jätan kindlasti kommentaari, et tänada super meelelahustuse eest. Tihti ei jõua blogisid jälgida aga see on üks mida lugedes valju häälega kaasa naeran. Kadestamisväärne väljendus oskus. Seega, suur tänu ! Ning edu eksamitega!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s