Argipäeva filosoofia

Ma olen elus olnud 2 kümnendiku ja natukene peale. Selle aja jooksul hakkab inimene asju eeldama. Näiteks ma eeldan,et talvel õue minnes on külm. Ma eeldan, et igal sokil on paariline. Ma eeldan et banaan on kollane.

Need on läbi kogemuste omastatud eeldused. Sest et noh… Alati on nii. Selle peale ei pea enam mõtlema. See on ju looooogiline,et kui on lumi, siis on külm. On ju üks sokk. Otsi teine ka üles! ( Kas teine samasugune sokk üldse tehti??? ).

Ja siis on neid olukordi kus meie eeldused ei lähe täide.

“Kuule, ole hea võta sealt banaani”

“äää?” Pilk käib otsivalt mööda puuviljaletti. Hüppab üle apelsinide, kepsleb mööda viinamarju, suundub allapoole õunte suunas, seal teeb U-kurvi ja liigub ananassi suunas.

” Noh, need punased seal!” “Punased?”

Tekib lühis. Ebaloogiline, seosetu..

Mõned eeldused on aga nii sügavale kodeeritud. Näiteks sugu.

” Nii Heino! Aeg teie protseduuriks!” Panen kinda kätte ja vaatan minu ees olevat hambulist nukku. Ilus poisipea. Mehelikud näojooned, suus kummist keel. Kaela peal auk. Sissepiilumiseks. Vahel saab sinna ka näppu toppida ( Siis kui õppejõud ei vaata). Väga ei tasu siiski nokkida. Sõrm kipub hingetorru kinni jääma.

” Nonii, Heinokene” Kõdistan ninanuppu ja tõmban teki pealt.

“….eeee…. Seda et… Lindakene!”

Me eeldame suurema osa asju oma elus ja märkame neid tõeliselt vaid siis, kui nad ei vasta enam meie kujutluses loodud pildile.

Ma eeldasin,et toas on alati valge. Ja seetõttu ei ole mul ka kunagi meeles lambipirni osta. Hetkel askeldan, nagu vanad eestlased, vaid küünlavalgusel. Viimase lambipirni purunemine pani mind olukorda tõeliselt märkama. Aga õnneks on olemas veel köök ja magamistuba. Seal veel põleb pirn ja sinna saab oma lolluse eest peituda.

Oma tegude eest saab ära joosta aga oma enda keha eest on võimatu põgeneda. Selle sa  ise ehitasid ühest pallist ja viburiga munast. Sa segasid need kokku ja paisutasid hiigelsuureks. Osad inimesed armastavad seda kutsuda ka sünni imeks.

Minul läks seal närvisüsteemi loomisega midagi viltu. Ju ma arendasin seda hilistel õhtutundidel või just peale pikka kõhus siplemis perioodi. Väike viga on siiamaani kahe silma vahele jäänud… otseses mõttes.

” Ai jah! Näed, see kanüül ei tööta. Valesti on!” seletab õde ja osutab patsiendi käele. Seal ilutseb tumepunane laik. Nahaalla voolanud verest.”

Õhku jäi ruumis kuidagi vähemaks. Just kui oleks see veri selle endasse imenud. Tunnen kuidas pea hakkas kumisema. See vaatepilt, see lõhn, see palav lämbe õhk.

“Ole hea, too vererõhuaparaat!”

Vaatan palati nurka. Ilmselt see must suur võbelev mass. Minu vertikaal asend kipub kõikuma. Peas kõlab vaid üks uuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu.

Ei ma ei minesta ära. Ma ei minesta ära! Sisendan endale ja üritan sirgelt liikuda. Toon masina lähemale ja lahkun sõnagi lausumata. Istun puhkeruumi maha.

“Restart! Restart!” karjub aju ja üritab endiselt end välja lülitada. Puiklen vastu ning peadselt nägemine taaskord selgineb. Olen lahingu võitnud. Sisenen protseduuride ruumi. Puhas, valge ja hästi õhutatud. Siiski istub ka seal patsient.  Otse loomulikult kanüüli paigaldamise eesmärgil.

” RESTART! RESTART!!!”

Taaskord hägustub pilk. Ma tahaks, ma nii tahaks vaadata aga ma lihtsalt ei suuda. Mul pole midagi viga. Mu vaim on valmis. Ma tahan näha aga mõistus keelab.  Seekord otsustan jääda. Istun ja vaatan. Läbi võbeluse ja virvenduse aga vaatan.

Kolmanda kanüüliga oli antud efekt juba poole väiksem ning areng jätkub. Per aspera ad astra!

Ma eeldasin,et mul ei ole peidetud saladusi. Aga loll on see, kes üldse midagi eeldab. Ei tohi eeldada, et mehe pea tähendab ka mehe keha ning et sokid tulevad paaris. Kes midagi eeldab see elab pimeduses! Vähemalt seni kuni uued lambipirnid ostab!

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.

One Response to Argipäeva filosoofia

  1. N20 says:

    Mul ei ole õrna aimugi, kes Sa oled .. aga see blogi on nii vinge, viimased 15 minutit loen ja naeran kõht kõveras😛

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s