Mikrofonus Maximusi uimastamine

Must mamba ( Dendroaspis polylepis) . Roheline, pisike,kõhna. Ründab ilma provokatsioonita. Ja ründab vihaselt. Lihtsalt niisama,sest et TEMA tahab nii.  Surm saabub 4 tunniga.

Jääkaru (Ursus maritimus). Karvane. Nunnu. Mõmmilik. Puuduvad looduslikud vaenlased ja see tõttu ei karda ka inimesi. Sööb kõike, kelle luudel on kas või natukene liha. ( Kaasa arvatud teisi karusid).

Jõehobu ( Hippopotamus amphibius). Trulla. Väiksed jalad. 4 hammast. Enamasti taimetoitlane. Ülimalt agressiivne. Peetakse kõige ohtlikumaks loomaks Aafrikas. Ründab ilma hoiatuseta ning võivab terve auto metallisalatiks purustada.

Sara ( Mikrofonus Maximus). Suurte silmadega, pisike, kõhna. Suudab terve armee meeleheitele viia ning kortermaja tühjaks karjuda. Põhjustab tugevaid närvivapustusi. Ründab enamasti õhtuti. Magamamineku paiku…

Ja mina, kahvanägu, elan ühe sellisega koos. Ma olen ilmselt üks vapraimaid inimesi.

Ma vaatan seda kui sõjaolukorda ja kehastun kindraliks. Ei, see rätik mu õlal ei ole rätik. See on  kõige vingem sõjarelv, mis maailmas loodud. Need supiplekid mu pluusil on vaid nööbid mu käsitsi valmistatud hästi istuval pintsakul. See 2 päeva päevavalgust nägemata krunn mu peas on müts läikiva pandlaga. Ja see väike hüperaktiivne olend seal voodil on minu vastane.

Lähenen vastasele kindlalt kuid ettevaatlikult. Annan talle võimaluse lahendada olukord ilma suurema sõjata. Võtan ta sülle. Vehkleb, sipleb, protestib. Ma ei anna alla. Ma olen vapper. Ma olen treenitud. Ma olen kogu eestimaa uhkus. Suundume vannituppa, kus ma ta siis ilusti päeva jooksul kogunenud prahist, toidust, veest, paberist jms. puhastan. Erilist tähelepanu pööran kätele, kuna sõrmede vahele võib olla kinni jäänud veel mõningaid objekte. Näiteks minu lemmik kaelakee tükid, ribateks tõmmatud 10 eurone või värskelt valminud keskkonna esee.

Kui tulemusega võib enam vähem rahule jääda suundume tagasi magamistuppa. Vabastan Sara haardest.  Märkan vaid eemale välkuvaid kannikaid. Õhus on tunda pinget, kuid veel on kõik rahulik.

Lähenen vastasele erilise ettevaatlikusega ja pamperis mähkmega. Nr.3. Kutsu pildiga. Taga küljel on rõõmus sinine kass lõngakeraga. Keeran vastase kummuli. Vingerdab üles. Kummuli. Üles. Kummuli. Üles. Kummuli ja parem käsi rindkerele. Vingerdab püsti. Kummuli. Mõlmad käed rindkerele. Vingerdab püsti. Kummuli ja ulatan oma telefoni. Püsib pikali. Panen mähkme jalga just hetk varem kui ta jälle püsti on. Vahepeal oli saadetud ka sõnum Avele, sisuga ” jgwpjwt”. Tudukombe käib selga ( suure harjutamise tulemusena) ka jooksupealt. Tõstan lapse voodisse.

Õhus on tunda lahingu hõngu. Võbelevad suunurgad vajuvad allapoole. Silmanurgad valguvad märjaks. Suu avaneb ja paljastub 2 tutikat hammast. Hingetõmme ja kõrvu lukustav protestikisa.

Uurin oma vastast. Vaatan ühelt poolt ja vaatan teiselt poolt. Karjub mõlemalt poolt vaadatuna…

Taktika 1:

Teen lapsele pai. Lausudes midagi stiilis ” No tasa- tasa. Tuduaeg on. Lähme tuttu. Ära nüüd pahada.” Tundub,et see ei mõju.. Või ta lihtsalt ei kuule mind. ” Kallikene, emme on ka väsinud ja läheb tuttu..”

” VÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!!!!”

” Kuss- kuss” ja pai seljale. Järgneb veel vihasem kisa.

Tundub,et see taktika ei tööta.

Taktika 2:

” PÕÕÕÕÕÕÕÕDRAL MAJA METSASEES, VÄIKSEST AKNAST VÄLJA VAATAB…” laulan

Karjub kuid vaikib siis üllatunult. Jääb mind üksisilmi põrnitsema. Et anda aimu, kui palju ma seda laulu laulnud olen siis pean tunnistama,et ma suudan Põdra maja laulu lauldes ka magada. Vahel ärkan ma ehmatusega ülesse, leides ennast lööbakil kuskil padja peal suu endiselt laulmas. Järjekordne oskus, mida omandatakse emaks saades.

Laulan korra. Laulan kaks. Enam ei ole soovi kuulata. Suunurgad langevad, tõusevad ja vallandub järjekordne ” VÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!”

Taktika 3:

Võtan lapse sülle ja jalutan mööda koridori. Räägin muinasjuttu:” Kord elas Põdra Peeter ja Kähriku Kaarel paksu metsa sees. Ja neil oli vaja teha anatoomia töö. Eksam oli tulekul. Kuid Põdra Peetri varss ei maganud…”

Vahel lõppevad need muinasjutud väga veidralt. Näiteks kulges Jänku Juta teepidu sujuvalt üle Lehm Vilja seedeelundkondadeks. On ka räägitud muinasjutte ladinakeele käänetest. I käändkonna naised said kokku II käändkonna meeste ja kesksoolistega.

Töötab. Kuid seda taktikat ei saa pidada piisavalt kaua. Vaevama hakkavad lihtinimese mured. Väsinud käed, jalad ja selg. Viskame koos pikali.

” Vääääää…” on nüüd juba tunduvalt nõrgem. Vaenlane on alla vandumas. Aeg on kasutusel võtta 4 taktika. Ergonoomilised asendid.

Katsetame hiljuti õpitud pool lamava asendiga. Nii, jalg üle teise. 45 kraadise nurga alla. Käsi toeks, tagumine sirgu. Sara ohkab ja sügab oma tulevat hammast.

” Äh, äh..” hakkab peale minutist lamamist siplema.  Nii, jalg sirgu ja laps vajub kõhuli. Käed kõhu alt välja, peakõrvale. Sisse võtta kõhuli asend.

” Äh, äh..”

Kiirelt selili. Hõõrub silmi. Uurin lähemalt. Märkan unele omast kalapilku. Seisvad silmad, töllakil huuled, väike ilatriip suunurgas.

” Tõn-tõn-tõn-pa-pa-ra-pa-paaa” heliseb telefon. Mõlemad ehmume Ave helistab ja palub dekodeerida sõnumit “jgwpjwt”. Selgitan,et see oli Sara kätetöö ning vaatan siis taaskord karjuvat last.

Tunnen, kuidas lahing on kurnavaks muutunud ja energia on kadumas.

” VÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!”

Mul on unele omane kalapilk. Seisvad silmad, töllakil huuled, ilatriip. Kuulen küll.. Väga hästi kuulen aga uni halvab.

Halvab ka Sarat, kes siis minu kõrvale kummuli kukkub ja enam püsti ei jaksa tulla.

” PÕÕÕÕDRAL MAJA METSASEES, VÄIKSEST AKNAST VÄLJA VAATAB. JÄÄÄÄÄÄÄÄÄNES JOOKSEB KÕIGEST VÄEST…”

Saabub vaikus. Nüüd sõltub kõik sellest kumb meist enne ära kukub. Kas 10 kuune 7 kilone või 23 aastane 65 kilone. Võitlus on napp ja peadselt kuulen kõrval nohinat. Olen taaskord võitnud.

Tõusen, kell on just 23.00 saanud. Avan arvuti. Õppematerjalid. Anatoomia.

Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad
positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid
väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist
tagapool S-ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed.
Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. segmendiks (näiteks PQ-segment algab Psaki
lõpust ja lõpeb Q-saki algusega). Intervalliks nimetatakse sakki koos sellele
järgneva sakiga. R-R intervall kahe teineteisele järgneva R-saki tipu vahel vastab
südameperioodi kestusele ja kujutab endast südame löögisageduse pöördväärtust
(60/RR-intervall (s) = lööki/min).

Silmis on kalapilk. Seisvad silmad, töllakil huuled…

 

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s